Dası́dën t’atthe ją ɂedzagh në́n k’e nı́del hı̨lé kú Canada ją në́n chu dëne ją nárádé ghą k’aldhër ghą núhúɂą ɂeyı ts’ı̨ɂán ɂalyá ɂat’e.
1890’s húk’e tatthe dası́dën jadı́zı̨́ ɂedzagh në́n k’e nı́dıl hı̨lé kú, ją ɂedzagh në́n k’e t’at’ú nák’anáts’edé nurı̨shą́ı́le. Dëne dédlı́n bech’ánı́-u, beyatı-u, t’at’ú nı́k’e nádé k’édórelyąıle.
Mounted police with S/Cst. Louis Cardinal (centre, back) and Chief Julius of the Teet’it Gwich’in (far right), Fort McPherson, 1904. HBC Archives/Provincial Archives of Manitoba – 363-R-34/3
Nay dáı́dlu hanu t’at’ı tsës huréłk’ën húlı k’édórelyąıle t’á. T’at’ı ke nezų t’áát’ı̨-u, nıłts’ı t’at’ú dzérédhı-u, shéth-u, shéth chogh-u, tth’ı t’a ts’etés xa nezų́ háɂą, ɂeyı hát’ı.
Wınston Moses, John Moses, Dası́dën Lát’e-u, Dası́dë́n Ts’énı ɂeyı beyas dası́dën ghą halnı
S/Cst. Andrew Stewart, S/Cst. Alfred Kendi with Inspector Nordie Kirk and Cst. Rolly Stewart, Richardson Mountains near Aklavik, 1946.
NWT Archives/N-2005-001:0120
Odillia Coyen making dry fish for winter patrol with S/Cst. Andre Jerome (right), Arctic Red River [Tsiigehtchic], 1957.
NWT Archives/N-1993-002:0046
Dëne dédlı́n ts’ı̨ɂáne denı t’a Dası́dën Lárát’e-u, Dası́dë́n Ts’éránı dálı̨ xa la beghálya dası́dën jądı́zı̨́ në́n k’e nádé ts’éránı xa. Háyǫrı̨́la ts’ı̨ ts’ékuı-u, ɂı̨łágh hárelɂa dë́n dálı̨-u, denı tth’ı dëne ts’ı́nı́.
Dası́dën Lárát’e-u, Dası́dë́n Ts’éránı dën dálı̨ sı́, dası́dën xél ɂeghádálana hı̨lé, dëne dédlı́n ts’ı̨ɂáne bech’ánı́ chu t’at’ú nı́k’enádé ɂeyu ghą hóyenıłtën xa. Ɂedų dën dálı̨ húlı́ denı behet’á nı́é ts’ë́n k’aldhër chu dëne ɂeyër nádé sı nezų́ ɂeła haıt’ı̨.
Dası́dën Lárát’e-u, Dası́dë́n Ts’éránı sı́ denı t’a behet’á dası́dën háyǫrı̨́la nezų́ dëne nıs nı́k’enáı́hı̨dé hı̨le ɂat’é hébehéts’edı.
S/Cst. Otto Binder Jr. (centre) with Insp. W.G. Fraser and unidentified RCMP constable, 1957. NWT Archives/N-1990-005:0014
Dası́dën Lárát’e-u, Dası́dë́n Ts’éránı sı́, ją Canada k’éyaghe dası́dën ghą núdhër dé, hétł’ás ts’ë́n denı bexél ɂat’e. 1874 kú, beghárek’ąs ts’ı̨ɂáne Jerry Potts húlye Dası́dën Lát’e-u, Dası́dë́n Ts’énı helı̨ denı t’a yunághé Alberta húlye kozı̨́ ts’ë́n ɂeyı Northwest Mounted Polıce húlye kozı̨́ dzérı́lı, Beschogh Në́n ts’ı̨ dëne kúntúé begha nánı́ xa dzérédı́l ɂeyı bech’ás nánet’ën badı xa, ɂeyı hája sı́ that’ın yatı t’á “March West húlye hı̨lé ɂat’e.
1890’s húk’e kú, Canada k’éyaghe xa nı́é ts’ë́n k’aldhër Yukon húlye tsamba deltthogh ghą náts’edé sı́ ɂeyı yałnı húnı́łthër. Ɂeyı kú Dası́dën Lárát’e-u, Dası́dë́n Ts’éránı dálı̨ xa dëne la begháráłya, łı̨ t’á t’ası́ hadı xa dzéts’edı́l ɂeyı t’á dëne ts’énı xa yudágh ɂeténá benë́n ɂeyër-u, Dawson Cıty húlye Yukon háɂą ɂeyër ts’ı̨ yunághé York Factory húlye, Hudson Bay tucho heɂą ɂeyër ts’ë́n.
Background: Baillie Island Detachment. Library and Archives Canada / RCMP / E003525183
Dųrı̨ghay k’e dëne dédlın ts’ı̨ɂáne dası́dën t’ası́ haráłnı xa dzérédı́l sı́ xél dzeredıl xa benı́rı́łt’ı́s ɂat’e-u, té nezų́ ɂeghádálana-u, nezų́ dënek’ı́n dzérédıl-u, tháá néłɂąıle-u, nıdhá dzérédıl.
Commıssıoner húlye ɂerehtł’ı́s yé ɂeyı ghąlnı 1887
Lost Patrol húlye ɂáhts’edel hı̨lé ɂats’edı sı́, ɂeyı hanı beghár t’a t’á t’ą dëne nánıs nurıshą-u, shéth ta t’at’ú dzéts’edı́l-u, t’at’ú nánıs nıdhá dzéts’edıl k’édórelyą, ɂeyı hát’ı dëne bedı̨ xaɂąıle ɂeyı hánódhër t’á bek’úreją ɂat’e.
Ɂedërı hánódhër tł’ą́, t’at’ú dası́dën t’ası́ haráłnı xa dzérédı́l sı́, ɂeyı ɂedų́ ɂályá, dası́dën lárát’e-u, dası́dën ts’éránı sı́, ɂeyı bedı̨ dası́dën dzérédıl xaıle ɂalyá.
Background: Departure of Dawson to Fort McPherson patrol, 1910. NWT Archives/G-1979-002-0001
Betsı́ beta nı́ Dası́dën Lát’e-u, Dası́dë́n Ts’énı helı̨ t’á denı t’á ɂeyı lost patrol húlye sı́ xél hegha háɂą nı́ Fort McPherson ts’ı̨. Hát’e húlı́, t’ó hudél héts’edı kú hegha haɂąıle t’á seba nórułɂą dënełnı húlı́ yedı̨ hedel. Norbert denı ɂadı-u, (Louıs) Cardınal nı shéth ta t’a húɂa sı́ té nezų yek’órelyą t’á ɂeyı lost patrol t’a ts’ë́n nı sı́ ɂeyı kos dzéyelı hánu hénı.
Lost Patrolmen T’ası́ Nedh xa Hultágh, Northern News Servıce, Tsamba Nálye Za 25, 2015
Tadheyatı zá k’e 1910 kú Fort MacPherson ts’ı̨ dı̨ dası́dën t’ası́ haráłnı xa dzérédıl xa sǫládhel łı̨ xél hehedel. T’ą dzérédıl sı́, Inspector Fıtzgerald húlye-u, Constable Rıchard Taylor húlye chú George Kınney húlye ɂeyı tth’ı-u, Constable Sam Carter (denı t’a dëne dzérélı) húlye denı tth’ı. Carter ɂeyër nár ts’ı̨ ɂat’ı̨́le-u, Dawson húlye ts’ı̨ Fort MacPherson ts’ë́n húya hı̨lé húlı́, Fort MacPherson ts’ı̨ Dawson ts’ë́n húya hı̨lé hulı̨́le.
Esau George húlye Dası́dën Lát’e-u, Dası́dën Ts’énı helı̨ dı̨ dzı̨́ xa dëne xél ɂat’ı̨́. T’ası́ harálnı xa dzáı́hedı́l sı́ ɂáı́hedel t’á yenéherıhtł’ıs. Mountaın Creek húlye nı́hıdel -u, Inspector Fıtzgerald yerını́, hút’a nedı̨ húlı́ sát’ele yéłnı. Ɂeyı tł’ą́ ɂełk’étagh dzeretagh húdhër-u, Esau George Dawson nı́ya nı-u, dası́dën t’ası́ haráłnı xa dzéhedı́l hebehet’ı̨́le t’á betł’ahk’es.
George denı yeghą nánıdhër ts’ı̨ɂáné, bekáúnetagh xa ts’édel Cpl. W.J.D. (Jack) Dempster húlye denı beghár, Charlıe Stewart húlye Dası́dën Lát’e-u, Dası́dën Ts’énı helı̨ denı dën dzérélı. Dempster chu Stewart chu denı t’a ɂeyı dı̨ dëne dáı́dlu k’é yehúłɂą, Fort MacPherson ts’ı̨ nóna dechën hánıłtha.
Hánódhër sı́ dası́dën yek’áúnetágh-u, t’a t’á ɂeyı dı̨ dëne tháı́dé sı́ t’ası́ ɂełk’énéłt’e dzéhelıle-u, dëne hanı́ yexél dzéreghaıle-u, tth’ı ɂaghą́ bek’áúnetagh ts’édele, ɂeyı t’á ja ɂat’e snı.
Background: Last page of Inspector F.J. Fitzgerald’s diary, 1911. NWT Archives/© RCMP/G-1979-002:0004
The search party found the bodies of the Lost Patrol March 21-22, 1911, 40 kilometres from Fort McPherson.
On December 21, 1910, Inspector Fitzgerald, Constables Taylor and Kinney, and Special Constable Sam Carter set out from Fort McPherson with limited provisions.
Background: Search party returns to Dawson after finding the Lost Patrol, 1911. NWT Archives/G-1979-002:0002
By January 12, 1911, Fitzgerald’s patrol was hopelessly lost trying to find Forrest Creek. The party turned desperately back towards Fort McPherson.
By January 19, 1911, the patrol ran out of provisions, and began eating the dogs.
On February 5, 1911, Fitzgerald made his last entry in his diary before all four men perished a few days later.
On February 28, 1911, Inspector Dempster, Constables Fyfe and Turner, and Special Constable Charlie Stewart set out from Dawson in search of the Lost Patrol.
The search party found the bodies of the Lost Patrol March 21-22, 1911, 40 kilometres from Fort McPherson.
On December 21, 1910, Inspector Fitzgerald, Constables Taylor and Kinney, and Special Constable Sam Carter set out from Fort McPherson with limited provisions.
Background: Search party returns to Dawson after finding the Lost Patrol, 1911. NWT Archives/G-1979-002:0002
NWT Archives/N-1992-171:0030
Family of Sarah Simon
“Mad Trapper of Rat Rıver” húlye ɂeyı dëne bekáúnetagh hı̨lé sı́, harelyų́ ts’ë́n ɂeyı beghą hanı bek’óreja ɂat’e. Ɂeyı hanı nay bek’óreją húlı́, t’at’ú Dası́dën Lárát’e-u Dası́dën ts’éránı dálı̨ chu degë́th dëne ts’ı̨ɂáne t’at’ú dëne ts’ı́nı́ sı́ ɂeyı harelyų́ beghą bek’óreją ɂat’éle. Ɂeyı Mad Trapper húlye sı́ ɂaté t’ą ɂat’ı̨ sı́ bek’órejąıle húlı́, bezı́ Albert Johnson húlye ɂat’e hunıdhën.
Background: Search party gathers in Aklavik to hunt the Mad Trapper, 1932. Glenbow Archives/NA-1258-115
Beghą shéch’elyı łą bek’udhër-u, łı nı tth’ı łą t’áı́het’ı̨́ (ɂeyı harelyų́ dëneyu dëne ts’ı́nı́ ɂeyı beba). Ɂedërı harelyų́ hályá sı́, dzeret’áy t’á haıt’ı̨-u, des nechá gá náı́dé t’á ɂeyër t’a dzeret’áy nıdı́l nı. Dzeret’áy néhtłagh dé, harelyų́ t’ası́ nı́lya sı́ yudághe nı́słe-u, dası́dën Albert Johnson húlye kánehetagh xa ɂeyër nıdél ts’ë́n beba bek’ı́lnı́ nı.
Gwich’in Elder Sarah Peters (CBC Archive 1973, L27-11)
Yellowknife Roman Catholic Diocese/093-244-2
PWNHC 2010.012.082
1943 kú ɂeyı ɂı̨łághe tł’ǫ́bál ts’ı́ nechá St. Roch húlye ɂeyı dası́dën jadı́zı̨́ ɂedzagh në́n k’e yet’áı́t’ı̨́ hı̨lé ɂat’e – u, Northwest Passage húlye ɂeyër ná t’á húk’ı̨ sı́, ɂeyı hełts’ı̨ xa bek’óreją ɂat’e
Background: R.C.M.P. boat "St. Roch" in August on the Arctic Ocean. NWT Archives/N-1992-213: 0070
Ɂeyı ts’ı nechá ɂetthı̨́zı̨ ts’ı̨ nazı̨ ts’ë́n huhkı̨ kú ts’ı xa k’aldhër Captaın Henry Larson húlye, Pond Inlet ts’ı̨ ɂedërı ɂı̨łą́gh ɂeténá dëne dzérélı-u, nálzé dëne helı̨ Joe Panıpakuttuk húlye dënexél ɂat’ı̨ xa yenı́rı́htł’ıs sı́ k’étan bélat’ın yexél ɂat’ı̨-u, tth’ı ɂı̨łáı́sdı̨ɂadhel łı̨ dzérélı. Joe bą dëneba yú néłką xa dënexél ɂat’ı̨-u, baraze Mary Panıgusıq húlye ɂełk’étagh begháy denı tth’ı dënexél ɂat’ı̨, bedı̨ xaıle hénı t’á.
Herschel Island húlye, ɂeyër nébıhı́lya, ɂeyër ts’ı̨ Pond Inlet ts’ë́n naıhedél xa, náke ghay ɂuhdų́ ɂeyër nıhıdel
The Panipakuttuk family on the deck of the St. Roch, 1944. Vancouver Maritime Museum
Ɂeyı dzérı́dı́l benésłı̨́le dúwé. Segháy łą́ı́le-u, hétł’ás ts’ë́n nánısthër. T’ą ɂałneth dálı̨ sı́ yeghą nánıdéle húlı́ ts’ı k’e tł’ǫ́bál náı́ɂa yé násdhër benésłı̨le. Tł’ǫ́bál yé tu helbı̨-u, bech’á hesghıth.
St. Roch dzı́rı́kı hı̨lé sı́ tagh ts’ékuaze yek’e dzérı́dıl ts’ı̨ Mary Panıpakuttuk denı tth’ı dënexél ɂat’ı̨. Ɂedërı t’a ts’ı̨ ɂat’e sı́The Dauntless St. Roch húlye,, Paul Delgado (2003)
Background: St Roch at the Vancouver Maritime Museum (Courtesy Napa/Wikimedia)
