Dúhdá Elı́gu Nę́nę́ nę hé dene ke gogha ɂeɂá nekenı̨la keonı́we yeghǫkedı gha.
1890 ekúú ɂahle Dúhdá Elı́gu Nę́nę́ Ekw’ahtı̨ dene ta eghálakeda gha ejǫ akejá, elı́gu k’eokerezhǫ́le t’á gogha gorezhı́. Denewá ke gokede hé dánı̨́ gokedı yek’eokerezhǫ́le t’á gogha sǫ́ǫnı̨́ ǫt’e.
Mounted police with S/Cst. Louis Cardinal (centre, back) and Chief Julius of the Teet’it Gwich’in (far right), Fort McPherson, 1904. HBC Archives/Provincial Archives of Manitoba – 363-R-34/3
Ehda ke tse k’ǝ́okerezhǫ́le t’á gohłu sǫ́ǫnı. Ayı́ xaı gokǝ́ k’ola k’ǝ́okerezhǫ́le, ǫde nıts’ı̨ k’ola gogha sǫ́ǫnı́, whagweǝshú hé shu k’ola ǫde kǫ́ guts’I kenute gogha sǫ́ǫnı́ aguchá.
Wınston Moses, son of Ekw’ahtı̨ gochelekú beyaa John Moses, Ekw’ahtı̨ goghǫ gode
S/Cst. Andrew Stewart, S/Cst. Alfred Kendi with Inspector Nordie Kirk and Cst. Rolly Stewart, Richardson Mountains near Aklavik, 1946.
NWT Archives/N-2005-001:0120
Odillia Coyen making dry fish for winter patrol with S/Cst. Andre Jerome (right), Arctic Red River [Tsiigehtchic], 1957.
NWT Archives/N-1993-002:0046
Ekw’ahtı̨ gochelekú ke danı̨́ Dúhdá Elı́gu Nę́nę́ edek’ékedı gha gogháokenęthę gha gonı̨́dıkenı̨tł’é. Kǫ́ta gots’ę ts’éku hé gokáraɂa hé k’ola gots’ę́ nakedı.
Ekw’ahtı̨ gochelekú ke k’ola Ekw’ahtı̨ denewá náowere k’eokeruzhá gha gogháokenętę gohǝ́ eghálakeda. Gots’ę́ nakedı t’á K’áowe ke Government nezǫ́ denegohǝ́ eghálakeda.
Ekw’ahtı̨ gochelekú ke gogháré t’á nezǫ́ Ekw’ahtı̨ ke hé dene hé kǫ́ta gohǝ́ eghálakeda.
S/Cst. Otto Binder Jr. (centre) with Insp. W.G. Fraser and unidentified RCMP constable, 1957. NWT Archives/N-1990-005:0014
Ekw’ahtı̨ gochelekú ke gogháré t’á kede begháré eghálats’eda polıcy heredı Ekw’ahtı̨ gha kehtsı̨. 1874 ekúú tanı Mǫ́la Ekw’ahtı̨ gochelekú Jerry Potts eyıa Dúhda gots’ę Ekw’ahtı̨ “ Hı̨dé kerede” Mǫ́la nę́nę́, kǫ́tu ǫ́kerele ke goghǫ kedı gha Alberta gots’ę́ kerede.
1890 ekúú Canadıan K’áowe ke Yukon ekúhde kwǝ detı̨ gháré dene at’ı̨ t’á goghǫkedı. Ekw’ahtı̨ gochelekú ke tłı̨ hé nę hé k’e k’ola k’eokerezhǫ t’á Elı́gu nę́nę́ k’e goreɂá gots’ę Dawson Cıty Yukon ekúhde York Factory Hudson Bay k’e gots’ę́ k’enagokele.
Background: Baillie Island Detachment. Library and Archives Canada / RCMP / E003525183
Dırı ayı́ keots’enıwhe sı̨́ı̨ ekw’ahtı̨ dene ta hé kǫ́ta goghákeda nı́dé Denewá ke dene gha eghálakeda dene k’é kenakede ekáá nezǫ k’ále gotáoreɂá nǫwa k’enakede kúlú gogha asą́ąnı́le.
Commıssıoner godı rıtł’é 1887
Dırı Ekw’ahtı̨ ts’ılı kı̨de gháré nę hé kare dágǫ́ht’e, shúta etene darewá ǫt’e areyǫné bek’eots’erezhǫ gha góɂǫ.
Dırı dágúchá dahgháré Ekw’aht̨ ke Ekw’ahtı̨ Chelekú hé nı́dé zǫ goghá ked agha k’énakedé gha godı weɂǫ.
Background: Departure of Dawson to Fort McPherson patrol, 1910. NWT Archives/G-1979-002-0001
Betsǝ́ǝ k’ola Ekw’ahtı̨ gochelekú hı̨le t’á dedını k’ola Ekwahtı̨ tsılı kı̨dé ekúú Fort McPherson gots’ę kerede were gohe aı̨t’ı̨́ gha bezı́ gok’eweɂǫ.Betsǝ́ǝ seda dáreɂı̨ godı kúlú yedı gokerewhe yekenękw’éle. Norbert kadı Louıs Cardınal shú k’e goreɂá k’ǝ́orezhǫ t’á ehkw’ı̨ kade ghaı̨le.
Ekw’atı̨ dew eke ts’ılı kı̨de kedı , Erı̨htł’é Northern News Services heredı k’e datł’é, July 2̀5,2015
DDecember 1910 ekúú kw’ahtı̨ dı̨ı̨ hé tłı̨ honénǫɂǫ́sǫláı hé Fort McPherson gots’ę xaı ekúú gota k’enakede gha kerede. Amı̨́ı̨ ke at’ı̨ Inspector Fıtzerald, hé Ekw’ahtı̨ Rıchard Taylor hé George Kınney, hé Ekw’ahtı̨ Sam Carter –enǫt’e t’á k’eoreɂa kúlú goxe at’ı̨ k’ola (k’enagole goxe at’ı̨). Carter eyı gots’ę ǫt’éle hé łazǫ ekúde at’ı́le, Dawson gots’ę Fort McPherson eyıa łázǫ nahtła.
Ekw’ahtı̨ gochelekú Esau George Fort McPherson gots’ę whále są́ąneht’e dzene zǫ goxe at’ı́. Ekw’ahtı̨ etene k’e gúlú gokerewhe t’á Ekw’ahtı̨ gochelekú Esau George henı́dıkenıtłe. Inspector Fıtzerald Mountaın Creek ekuhyı Ekw’ahtı̨ gochelekú Esau George enanet’e yehdı t’á yeghákıdı.
Ets’ę́taı daedzene tł’ághǫ́ Ekw’ahtı̨ gochelekú Esau George Dawson nı́tła haı̨le Ekw’ahtı̨ k’ále goghá kedále. George kadı t’á Ekw’ahtı̨ K’áowe W.J.D. (Jack) heredı Dempster gots’ę hé Ekw’ahtı̨ gochelekú Charlıe Stewart hé deneke gokagoghákeda. Dempster hé Stewart hé Fort McPherson gots’ę nákeǫ́nǫ lıbú karewha dene dı̨ı̨ gohtłu gokı̨ła.
Ekw’ahtı̨ dánı̨́ ghǫ agúchá goxakı̨da haı̨le bé goxe whı́le ajá nǫ́ hé k’énagole goxe at’ı̨́ t’áo k’ola hé ekúú t’ı̨́ gokagoghákı̨dále t’á k’ola.
Background: Last page of Inspector F.J. Fitzgerald’s diary, 1911. NWT Archives/© RCMP/G-1979-002:0004
NWT Archives/N-1992-171:0030
Family of Sarah Simon
Dırı dene “Rat Rıver heredı ehdzo Nı́nale” haı̨le yekakenıwe t’á areyǫné begodı k’ǝ́orejǫ. Dene yegodı ehda zǫ k’ǝ́okerezhǫ sǫ́ǫ̨nı, kúlú areyǫné dene Ekw’ahtı̨ gochelekú hé Denewá ke Gwıch’ın k’ola akıt’ı́ yek’ǝ́okerezhǫ́ le sǫ́ǫnı. Dırı Mad Trapper heredı amı̨́ı̨ ǫt’e sǫ́ǫnı bek’ǝ́orejǫ́le, kúlú dene łǫ Albert Johnson heredı lanı̨́ kenı̨we.
Background: Search party gathers in Aklavik to hunt the Mad Trapper, 1932. Glenbow Archives/NA-1258-115
Bé łǫ k’ola, tłı̨ bére k’ola areyǫné deneke dene kakenıwe gha k’enakele.Dırı areyǫné elágenet’a t’á nenakewe nehekǫ́ ts’ę́ nowale tu bıg rıver heredı eyı nı̨́nakedenede. Nedekıde nı́dé gogha ası̨́ı̨ karełe gháré goda bek’edı t’á k’achu Albert Johnson kakenıwe gha nı́nadekede.
Gwıch’ın Elder Sarah Peters (CBC gots’ę 1973, L27-11)
Yellowknife Roman Catholic Diocese/093-244-2
PWNHC 2010.012.082
Elá St. Roch 1943 gots’ę Dúhdá Elı́gu Nę́nę́ Ekw’ahtı̨ yet’á kı̨t’ı̨́ t’á Northwest passage heredı akıt’ı̨́ t’á begodı gǫ́łı bek’ǝ́orejǫ.
Background: R.C.M.P. boat "St. Roch" in August on the Arctic Ocean. NWT Archives/N-1992-213: 0070
Hı̨dá akat’̨ı̨́ ekúú elá gha k’aowe Henry Larsen heredı Joe Panıpakuttuk enáke, k’enagole hé nazé gha kenı̨́denı̨tł’ę́ t’á dekáraɂa ets’ę́taı hé tłı̨ honénǫɂǫ́ládı̨ı̨ k’ola edexe kerewa Enáke Nę́nę́ Pond Inlet heredı. Joe benǫ k’ola nánelu gha kenı̨́dınıtł’ę́ hé becháa Mary Panıgusıq ets’ę́taı bexae dı̨retłále t’á eyı k’ola gohe at’i.
Herschel Island k’e dágokerewha hı̨t’á náke xaı k’onı́hdı́ Pond Inlet nakı̨nı̨de.
The Panipakuttuk family on the deck of the St. Roch, 1944. Vancouver Maritime Museum
K’enats’ezo nı́dé bets’erewene. Nęhtsele t’á nadıwhe zǫ. Dene nechá ke gha asą́ąt’ele kúlú ela ka nǫbáleyı̨nats’ede nezǫ́le. Tu dene ts’ę́ goyı retł’é t’á nǝjı̨.
T’ere netsele ke taı goxe St Roch t’á k’enakezo Mary Panıpakuttuk k’ola gohe aet’ı̨́. Ejǫ Dauntless Elá St. Roch ts’ę, Paul Delgado (2003)
Background: St Roch at the Vancouver Maritime Museum (Courtesy Napa/Wikimedia)